Untitled

Lendav laev 
Esimene pilt

Vennad lesisid kodus. Igor ja Aleksei lõsutasid diivanil, Ivan, nagu alati, ahjul. Järsku koputas uksele lossiteener. Auahne Igor kargas kiiresti püsti, nähes, et ukse taga on lossiteener.

Igor: Mis lahti?
Lossiteener:(ähkides ja ohkides) Meil...On..Lossi vaja...Kahte...Vaprat...Noormeest...
Nüüd kargasid ka teised püsti. Alekseil ahnus ja Ivanil seiklushimu silmades särades.

Ivan:(unise häälega) Mis toimub?

Igor ja Aleksei: Ei midagi, mine maga edasi!

Lossiteener:(jätkab oma lauset) ....Lohega võitlema
Igor ja Aleksei: Jess! (teevad käeplaksu)

Lossiteener: Igaljuhul, kui on huvi tulla, siis...(karjudes ja käskivalt) Te peate tulema!!!
Ivan:(kratsib kukalt ja sügab lõuga, järsku jõuab talle kohale) Ma tahan ka tulla!

Igor ja Aleksei: Oi-ei!

Lossiteener: Ei-ei, mida rohkem seda parem!
Igor ja Aleksei: Me mõtleme selle peale (öeldes seda pikka ja veniva häälega). Aga meie tuleme kindlasti!

Lossiteener: Väga hea! No head päeva siis.

Lossiteener jookseb järgmisesse majja. Igor ja Aleksei lähevad õue.
Aleksei: Teeme endale mõõgad!
Igor: Millest? Rauda meil ei ole.(Vaatab mõtlevalt ringi) Sepatööd me nagunii ei oska. Mõõgad tuleb osta, Aleksei!
Aleksei: Ei tea mille eest?! (Ivan longib majast välja. Aleksei suunab otsemaid vihase pilgu talle.) See tohman kulutas viimased rahatähed padja ja õnge peale. Ma ei ole sind, va tohman, üldse kalastamas näinudki!
Ivan: Mis sa ajad, hea kaup oli! Täna võikski kalale minna. Saab uhaad! Padi läks ka heasse kasutusse, ahjul parem lesida!
Igor: Aga Aleksei, kas me siis puust mõõku ei võiks teha? Lossis antakse meile kindlasti päris terasriistad, aga tead küll, harjutamiseks.
Aleksei: Hea mõte, vend!
Teevad endale puust mõõgad. Ivan vahib pealt.
Ivan: Miks teil neid mõõku vaja on?
Aleksei ja Igor vahetavad kiire vandeseltslasliku pilgu.
Aleksei ja Igor: Niisama. Lõbu pärast. Mine sina ja...(Jäävad mõttesse).. Mine pane õng valmis. Tahtsid ju kalale minna?
Ivan: Okei.
Kaob pikaks ajaks tuppa. Aleksei ja Igor teevad vaikides mõõgavõitluse, vahepeal häälitsedes nagu ninjad.
Igor: Kuule, kus see Ivan nii kaua on?
Aleksei: Eriti ei huvita.
Igor: Õnge valmis seadmine küll nii kaua ei võta.
Aleksei: No peame siis pausi ja lähme vaatame kus ta on.(Vaikus, mille jooksul nad natuke kõnnivad, aga viimasel hetkel enne majja sisenemist jätkab Aleksei...) Aga, kui sellest asjast tuleb mingi jama, mis niivõinii tuleb, siis sina oled süüdi ja võtad täie vastutuse endale.
Aleksei astub uksest sisse. Uks sulgub tema järel.
Igor: Porr, porr, porr. Alati poriseb. Isegi omaenda vennast ei hooli. (Väristab õlgu) Õnneks pole mina see vend...(Kurvastab)Veel.
Igor astub uksest sisse.

 

Teine pilt

 

Vennad näevad kuidas Ivan ajab puust mõõgaga kärbest taga.

Ivan:(Raevanult) Ma kohe saan su kätte saatana sitikas!

Aleksei:(Vihaselt ja hämmeldunult) Mida sa teed?
Igor:(Narrivalt) Ahvid või? Kopeerimine pole ilus!

Ivan:(Keerab näo vendade poole) Ma ju harjutan võitluseks! (Märkab, et kärbest ei ole) Mis te nüüd tegite! Ma kaotasin võitluskamraadi ära!
Igor ja Aleksei vahetavad hirmul pilgu.
Igor:(Sosistab Alekseile) Teda me küll kaasa ei võta!
Aleksei:(Vastab sosinal) Loomulikult mitte! Siuhke idioot sureb kahe esimese sekundi jooksul lohega ühes ruumis ära! Toob meile ka häda kaela! (Matkib kuninga häält) Ivan Šnitsel ja tema vennad lukutaha panna! Kuidas nad julgesid selliseid lolluseid teha!?.......
Igor:(Katkestab venda) Ära hakka isegi loetlema, mis lolluseid, neid on liiga palju, et aega raisata. Peaksime minema hakkama,(Mõtlikult) aga mis saab sellest idioodist?
Aleksei: Teeme mõne võistluse, (Kergeusklikult) mille me kindlasti võidame ja ütleme talle: sa kaotasid, mine kalale, võitlema tulla ei saa.
Igor: Hea mõte!
Lähevad kärbest otsiva Ivani juurde.
Igor: Me tahtsime sinuga võistlust teha. Äkki on sul mõni mõte?
Ivan: Kivi-paber-käärid!
Aleksei ja Igor: Sobib!
Aleksei: See, kes kaotab, läheb kalale.
Ivan: Okei.
Mängivad mängu. Mängivad ükskord, kaotab Igor. Mängivad teine kord, kaotab Aleksei. Lõpuks vahetavad Igor ja Aleksei pilgu.
Igor: Ükskõik kes võidab, tema kaotab ikkagi.
Aleksei: (Irvitab) Jah.
Toimub järgmine mäng. Kaotab Aleksei.
Igor: Ivan kaotas.
Aleksei: Vale võte oli!
Ivan: Oot, oot! Kaotasin või? Ma pole elus kaotanud kivi-paber-käärid mängus!
Aleksei: No nüüd igastahes kaotasid küll.
Igor: Mine nüüd kalale! Ja uhhaa olgu juba valmis, kui me lossist tagasi jõuame!
Ivan asus mängu arutades teele. Samal ajal kui vennad irvitasid kodus.
Aleksei: Hakkaks juba minema?
Igor: Jah. Ega lohe ju igavesti oota.
Ja nad läksid rõõmsalt ohule vastu.

Autorid: Elina Klesman, Karlote Kiissa ja Johanna Kasak.

Filmide loojad

Arvo Kruusement on lavastanud "Kevade","Don Juan Tallinnas","Suvi","Naine kütab sauna", "Karge meri", "Bande", "Sügis" . Sulev Nõmmik on lavastanud "Siin me oleme", "Mehed ei nuta" ja "Noor pensionär". "Igaühele oma", "Tulivesi" ja "Minu Leninid" on mängufilmid, mis on lavastanud Hardi Volmer."Batman", "Edward Käärkäsi" ja "Legend peata ratsanikust" on ühed tuntuimad Tim Burtoni lavastused.

Vee toomine

(On vaikne pärastlõuna. Päike läheb varsti looja. Ta heidab oma viimased tõeliselt kuumad kiired Elina peale. Elinal on palav. Seetõttu on ta laisk ja tuju on tal ka paha. Kõrval seisab rõõmus Mirt. Nad on laagris. Parasjagu lähevad nad oma tuppa väikesesse majja eemal rohus. Elina näeb Mirdi ülirõõmsat nägu ja otsustab Mirti käsutama hakata, et ka tema tuju ära rikkuda.)
Elina: (pahuralt ja käsutades)Too vett!
Mirt: (ta ei taha tuua ja mängib lolli)Millega?
Elina: (ärritudes)

Näitekirjandus

Draama on näitekirjandus. Draamal on ka teine tähendus. Selles on ühendatud tragöödia ja komöödia. Tavaliselt on põhisündumus tõsine ja vahepeal toimub koomilisi asju.
Näidend ehk draamatekst on mõeldud lavastamiseks, mitte lugemiseks. See on teatris esitamiseks või filmis näitlemiseks mõeldud tekst.
Dialoog on kahekõne. Terve näidend on kirjutatud dialoogides, monoloogides või veel rohkemate inimeste konversatsioonides.
Remark on tekst näidendis, mis kirjutatakse sulgude sisse. See tavaliselt kirjutab rääkijate tegevustest või olemisest, väljanägemisest, sündumuskohast.
Vaatus on näidendis osa teksti, mis räägib kindlast sündumusest. Vaatus lõppeb, kui tegevused lõppevad või keegi lahkub. Tavaliselt kui üks teema saab läbi.

Täiskuu öö

Ma hõljun taevas. Kõik on vaikne ja pime. Ainukesena valgustab ilma mu kuma, mis laiub üle pilvede, mu ainukeste sõprade. Kuigi nad on tummad, on nad hetkel mu ainukesed kuulajad. Ma sõuan edasi mööda lõputust ja näen viimaks väikest tulukest kaugel all. Üksik laternapost valgustab paari maja, mis metsa äärest paistavad. Need on hubased ja värvikad kodud headele peredele. Mul pole paremat teha, kui edasi sumada, läbi pimeduse ja külmuse. Mul pole paremat teha, kui vaadelda kuni ma magama jään. Selline on kord juba minu elu. Veeren edasi ja all näen musta maastikku. Kõik on alati must ja pime. Ja loomulikult külm ja üksik. Keegi ei rääkinud minuga, kuigi vahepeal, suuremates linnades, oli kuulda laste hääli, kes minuga suhtlesid. Ma teadsin, et nad on seal all, kuigi ei näinud neid. Sellel ööl polnud kuulda ühtegi häält ega näha ühtegi linna. Ma oletasin, et all on mets, kuid kui kuulsin kohinat, siis teadsin, et all on kosk ja jõgi.
Otsustasin metsa kohal tukkuda.....

Täiskuu

Asukoht: Taevas

Aeg: 2007 august 29, 00:31

Tehnika: Canon EOS 20D + Canon 100-400 f4-5.6 L IS USM

Detailsem info: 285mm