(On vaikne pärastlõuna. Päike läheb varsti looja. Ta heidab oma viimased tõeliselt kuumad kiired Elina peale. Elinal on palav. Seetõttu on ta laisk ja tuju on tal ka paha. Kõrval seisab rõõmus Mirt. Nad on laagris. Parasjagu lähevad nad oma tuppa väikesesse majja eemal rohus. Elina näeb Mirdi ülirõõmsat nägu ja otsustab Mirti käsutama hakata, et ka tema tuju ära rikkuda.)
Elina: (pahuralt ja käsutades)Too vett!
Mirt: (ta ei taha tuua ja mängib lolli)Millega?
Elina: (ärritudes)
Tuesday, March 24, 2009
Näitekirjandus
Draama on näitekirjandus. Draamal on ka teine tähendus. Selles on ühendatud tragöödia ja komöödia. Tavaliselt on põhisündumus tõsine ja vahepeal toimub koomilisi asju.
Näidend ehk draamatekst on mõeldud lavastamiseks, mitte lugemiseks. See on teatris esitamiseks või filmis näitlemiseks mõeldud tekst.
Dialoog on kahekõne. Terve näidend on kirjutatud dialoogides, monoloogides või veel rohkemate inimeste konversatsioonides.
Remark on tekst näidendis, mis kirjutatakse sulgude sisse. See tavaliselt kirjutab rääkijate tegevustest või olemisest, väljanägemisest, sündumuskohast.
Vaatus on näidendis osa teksti, mis räägib kindlast sündumusest. Vaatus lõppeb, kui tegevused lõppevad või keegi lahkub. Tavaliselt kui üks teema saab läbi.
Näidend ehk draamatekst on mõeldud lavastamiseks, mitte lugemiseks. See on teatris esitamiseks või filmis näitlemiseks mõeldud tekst.
Dialoog on kahekõne. Terve näidend on kirjutatud dialoogides, monoloogides või veel rohkemate inimeste konversatsioonides.
Remark on tekst näidendis, mis kirjutatakse sulgude sisse. See tavaliselt kirjutab rääkijate tegevustest või olemisest, väljanägemisest, sündumuskohast.
Vaatus on näidendis osa teksti, mis räägib kindlast sündumusest. Vaatus lõppeb, kui tegevused lõppevad või keegi lahkub. Tavaliselt kui üks teema saab läbi.
Tuesday, March 10, 2009
Täiskuu öö
Ma hõljun taevas. Kõik on vaikne ja pime. Ainukesena valgustab ilma mu kuma, mis laiub üle pilvede, mu ainukeste sõprade. Kuigi nad on tummad, on nad hetkel mu ainukesed kuulajad. Ma sõuan edasi mööda lõputust ja näen viimaks väikest tulukest kaugel all. Üksik laternapost valgustab paari maja, mis metsa äärest paistavad. Need on hubased ja värvikad kodud headele peredele. Mul pole paremat teha, kui edasi sumada, läbi pimeduse ja külmuse. Mul pole paremat teha, kui vaadelda kuni ma magama jään. Selline on kord juba minu elu. Veeren edasi ja all näen musta maastikku. Kõik on alati must ja pime. Ja loomulikult külm ja üksik. Keegi ei rääkinud minuga, kuigi vahepeal, suuremates linnades, oli kuulda laste hääli, kes minuga suhtlesid. Ma teadsin, et nad on seal all, kuigi ei näinud neid. Sellel ööl polnud kuulda ühtegi häält ega näha ühtegi linna. Ma oletasin, et all on mets, kuid kui kuulsin kohinat, siis teadsin, et all on kosk ja jõgi.
Otsustasin metsa kohal tukkuda.....
Otsustasin metsa kohal tukkuda.....
Täiskuu
Subscribe to:
Posts (Atom)