TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasuus.
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant.
Tuesday, December 9, 2008
Sunday, December 7, 2008
Sõnaotsingu ristsõna, tehtud sünonüümidega
S P W X E K I S A S
K A G A O L I Q E A
F P K E R S A S E K
S A R I T U Ü S X A
K Y K N R T T V T J
A J A N P O M U H L
P R N H Õ K O O G A
K I L J B E I M P N
R U M A L D F W U M
H K G M D S D Q F H
ARUTU
HUMOORIKAS
ISA
KOER
KRANTS
KÕHN
NALJAKAS
PAKS
PAPA
RUMAL
SALE
TÜSE
Risti ristsõna sünonüümide peale
Across
3. Nõid
4. Ebapuhas
6. Vürtsikas
8. Reaalne
9. Tegelik
11. Vajalik
Down
1. Lausuma
2. Erakordne
5. Normaalne
7. Tõsi
10. Kena
11. Tuntud
Sünonüümid
sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.
Sünonüümid
lamama - lebama; pikutama; lesima; lamasklema; lebasklema; sirulema; kõhutama; maoldama; külitama; selitama; pikali olema
kiire - kärme; kärmas; nobe; väle; kräbe; krabe; vile; varmas; kahmakas; kibe; välejalgne
upsakas - suureline; uhke; ülbe; tähtis; ennast täis; kõrk; tohe; üleolev; tormuhke; rumaluhke
söök - roog; toit
kohkuma - ehmuma; kohkuma; hirmuma; jahmatama; jahmuma; erguma; heituma
pahem - äraspidi; karuspidi; pahempidi
lehekuu - maikuu; meiukuu
loik - lomp; loim (murdes); lomm (murdes); lammikas (murdes); oit (murdes)
ainult - kõigest; üksnes; vaid
kuum - tuline; palav; säre; hõõguv; hõõguvkuum; põletav; hõõguvtuline; tulipalav; kõrvetav
kiitlema - hooplema; kelkima; uhkustama; suurustama; suurustlema; ärplema; kemplema
aer - mõla
lükkama - tõukama; tagima; trügima; rükkima
tavaline - ordinaarne; keskmine; muidune; keskpärane; tavapärane
ligidal - läheduses; siinsamas; käe-jala juures; nina all; nina ees; käeulatuses; kiviga visata
pisike - tilluke, väike, lilliput, mini, imeväike
väljak - plats; väli
ruttama - tõttama; tõtlema; süstama
kiire - kärme; kärmas; nobe; väle; kräbe; krabe; vile; varmas; kahmakas; kibe; välejalgne
upsakas - suureline; uhke; ülbe; tähtis; ennast täis; kõrk; tohe; üleolev; tormuhke; rumaluhke
söök - roog; toit
kohkuma - ehmuma; kohkuma; hirmuma; jahmatama; jahmuma; erguma; heituma
pahem - äraspidi; karuspidi; pahempidi
lehekuu - maikuu; meiukuu
loik - lomp; loim (murdes); lomm (murdes); lammikas (murdes); oit (murdes)
ainult - kõigest; üksnes; vaid
kuum - tuline; palav; säre; hõõguv; hõõguvkuum; põletav; hõõguvtuline; tulipalav; kõrvetav
kiitlema - hooplema; kelkima; uhkustama; suurustama; suurustlema; ärplema; kemplema
aer - mõla
lükkama - tõukama; tagima; trügima; rükkima
tavaline - ordinaarne; keskmine; muidune; keskpärane; tavapärane
ligidal - läheduses; siinsamas; käe-jala juures; nina all; nina ees; käeulatuses; kiviga visata
pisike - tilluke, väike, lilliput, mini, imeväike
väljak - plats; väli
ruttama - tõttama; tõtlema; süstama
Tuesday, November 25, 2008
Pipi isa sünnipäev
Pipi isa naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Nii tore oli sooja ja valgesse tuppa astuda! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi papa oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi. Kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi isa sünnipäevale kutsutud. Kui papa sünnipäevakingid olid üle antud saabus aeg lauda istuda. Laual seisis palju kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi issi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik istusid. Kooki nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, siis sõidab ta suureks saades Hiinasse.
Tuesday, November 4, 2008
Tuesday, October 21, 2008
Friday, October 17, 2008
Tuesday, October 7, 2008
Valm
Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane, kes on kaval inimene, hunt, kes on kuri, karu kes on tuim inimene, jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast, esimeses osas tavaliselt jutustatakse sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk loo moraal. Tuntud valmimeistrid on Aisopos, Jean de La Fontaine, Ivan Krõlov, Mart Raud, Jakob Tamm.
Välja otsitud andmebaasist et.wikipedia.org/wiki/
VI sajandi rahvajuttude silmapaistev kangelane on Aisopos, früügia ori, inetu küürakas ning valmide koostaja. Kas Aisopos on üldse olemas olnud, pole teada. Arvukate rahvajuttude alusel koostati märksa hiljem ta “elulugu”, mille järgi olnud ta vabaks lastud ori, teeninud Lüüdia kuninga Kroisose õukonnas ja surnud vägivaldset surma Delfis. Aisopost peeti valmizhanri loojaks. Antiikajal tunti mitut Aisoposele omistatud valmikogu, millest vanim kuulub arvatavasti V sajandisse eKr, kuid nn Aisopose valmide säilinud kogud kuuluvad juba keskaega. Need valmid olid kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad ja linnud: “Hunt ja rebane”, “Vares ja rebane”, “Konnad kuningat palumas” jne.
Välja otsitud andmebaasist et.wikipedia.org/wiki/
VI sajandi rahvajuttude silmapaistev kangelane on Aisopos, früügia ori, inetu küürakas ning valmide koostaja. Kas Aisopos on üldse olemas olnud, pole teada. Arvukate rahvajuttude alusel koostati märksa hiljem ta “elulugu”, mille järgi olnud ta vabaks lastud ori, teeninud Lüüdia kuninga Kroisose õukonnas ja surnud vägivaldset surma Delfis. Aisopost peeti valmizhanri loojaks. Antiikajal tunti mitut Aisoposele omistatud valmikogu, millest vanim kuulub arvatavasti V sajandisse eKr, kuid nn Aisopose valmide säilinud kogud kuuluvad juba keskaega. Need valmid olid kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad ja linnud: “Hunt ja rebane”, “Vares ja rebane”, “Konnad kuningat palumas” jne.
Monday, October 6, 2008
Haiku
Tuesday, September 23, 2008
Robotid, kes tahtsid vallutada maailma
Elas kord väike poiss. Tal polnud vanemaid. Selle poisi nimi oli Reeder. Ta käis Karowitchi Keskkoolis ja tahtis saada leiutajaks, aga tema kasvataja oli väga kuri ja ei usaldanud tehnoloogiat. Kohe, kui Preili Harchewirche nägi juppe või juhtemeid, oli karm karistus.
Poiss kasvas, kool lõppes. Harchewirche oli juba vana naine. Kasvataja ütles, et mine nüüd Hare Rachesi ülikooli. Reeder ei tahtnud sinna minna ja nii ta siis ütles naisele ei. Harchewirche sai väga vihaseks ja ütles, et tema poisi eest siis enam ei vastuta. Reeder oli tark ja sai kasvataja nõusse, et ta andis poisile aega mõtlemiseks, kuigi tegelikult kasutas ta seda aega tööd otsides, et kasvataja juurest lahkumisel poleks häda lahti.
Ühel tööinterviuul pidi ta minema ameerika firma Techno ametimajja. Seal oli palju ameeriklasi ja inglasi. Ta istus toolile ja jäi ootama järjekorda infoletti. Ta oskas küll inglise keelt, aga tundis end halvasti, sest kõik teised rääkisid inglise keeles ja eirasid teda kui ta neid teretas. Pots! Hõbedane pastakas kukkus Reederi jalge ette maha. !!!!!!! Oli sealt kuulda saksakeelne sõimusõna. Sakslane? Imestas poiss. Ta tegi kohe inimesega juttu. See kobakäpp oli hõbedajuukseline tüdruk. Tüdruku nimi oli Agatha. Nad seisid juba interviueerija ukse taga ja Agatha pidi enne sisenema. Ta astus sisse.
Viie minuti pärast tuli tüdruk nuttes välja. Aghata ei olnud seda ametit saanud. Reederiga oli hoopis teine lugu. Arvutiparandajana ta küll kohta ei saanud, aga ta sai ajutiselt roboti ehitaja abiks.
Poiss kasvas, kool lõppes. Harchewirche oli juba vana naine. Kasvataja ütles, et mine nüüd Hare Rachesi ülikooli. Reeder ei tahtnud sinna minna ja nii ta siis ütles naisele ei. Harchewirche sai väga vihaseks ja ütles, et tema poisi eest siis enam ei vastuta. Reeder oli tark ja sai kasvataja nõusse, et ta andis poisile aega mõtlemiseks, kuigi tegelikult kasutas ta seda aega tööd otsides, et kasvataja juurest lahkumisel poleks häda lahti.
Ühel tööinterviuul pidi ta minema ameerika firma Techno ametimajja. Seal oli palju ameeriklasi ja inglasi. Ta istus toolile ja jäi ootama järjekorda infoletti. Ta oskas küll inglise keelt, aga tundis end halvasti, sest kõik teised rääkisid inglise keeles ja eirasid teda kui ta neid teretas. Pots! Hõbedane pastakas kukkus Reederi jalge ette maha. !!!!!!! Oli sealt kuulda saksakeelne sõimusõna. Sakslane? Imestas poiss. Ta tegi kohe inimesega juttu. See kobakäpp oli hõbedajuukseline tüdruk. Tüdruku nimi oli Agatha. Nad seisid juba interviueerija ukse taga ja Agatha pidi enne sisenema. Ta astus sisse.
Viie minuti pärast tuli tüdruk nuttes välja. Aghata ei olnud seda ametit saanud. Reederiga oli hoopis teine lugu. Arvutiparandajana ta küll kohta ei saanud, aga ta sai ajutiselt roboti ehitaja abiks.
Sunday, September 21, 2008
Tuesday, September 9, 2008
Ramps ja oranž jalgratas
Rampsile kinkis tänava laps ühe oranži jalgratta ja Ramps läks sellega sõitma. Ramps ajas sellega mehi alla. Ta ajas veel paar gruuslast ja ühe hiinlase alla, aga tema oranž jalgratas läks katki. Ramps viis jalgratta parandusse. Seal öeldi, et Ramps oli varastanud nende jalgratta ja peab nüüd salajase karistuse saama.
Minu jutul ja päris jutul ei langenud midagi kokku.
1. Kes oli peategelane?
2. Kellelt jalgrattas varastati?
3. Mida soovis politseinik?
4. Kes oli see, kes ohvrit esimesena nägi?
5. Kes oli Mati?
6. Mis tänavale oli ohver jooksnud?
7. Mis kell toimus rööv?
8. Kes olid küsitlemisel?
9. Mis poistele Mati juures ei meeldinud?
10. Mis juhtus kõige lõpus?
Minu jutul ja päris jutul ei langenud midagi kokku.
1. Kes oli peategelane?
2. Kellelt jalgrattas varastati?
3. Mida soovis politseinik?
4. Kes oli see, kes ohvrit esimesena nägi?
5. Kes oli Mati?
6. Mis tänavale oli ohver jooksnud?
7. Mis kell toimus rööv?
8. Kes olid küsitlemisel?
9. Mis poistele Mati juures ei meeldinud?
10. Mis juhtus kõige lõpus?
Tuesday, September 2, 2008
Suve-lahe-aeg
2008
Suvi
Suve alguses olin Tallinnas. Juuni keskelt läksin Valgamaale, Läti piirile. Seal elas minu JUBE VANAEMA, kes, nagu tavalised vanad naised, ei suutnud oma suud lukus hoida ja aina vatras, kui õudne oli olnud tema kevad vehkivate käeliigutustega. Ja talle meeldis ka minu väiksemaid vigasid kõva häälega ja pikalt-laialt kritiseerida. "Oi küll sa teed seda valesti ja see on sinu süü. Sa hingasid valesti ja astusid valesti!"
Siis ma läksin Sangastesse. Seal on minu pere talu. Me ujusime emajões ja tegime palju asju.
Ma külastasin Sangaste lossi. See oli suur ja põnev, aga igale poole mul minna ei lastud. Käisin seal üksi. Öeldakse, et selles hoones kummitab, aga oli päevane aeg ja üpris eba-kummituslik atmosfäär. Ainsad kohad, kus oli hirmus, olid kelder (oma piinakambrite poolest) ja ülemine torn, kus oli mesilaste pesa. Ma käisin ka seal kirkikus, raamatukogus, postimajas ja Sangaste Rukki majas sõime igapäev lõunast või õhtust.
Kõige viimasena käisin Johanna juures Põlvas. Me ujusime ja käisime linnapeal poodides ja raamatukogus. See oli väga vahva. Igal öösel oli "After party". Me olime umbes kella kaheni öösel üleval ja meie sõber Monsa ööbis "After partyl".
See ongi kõik.
Suvi
Suve alguses olin Tallinnas. Juuni keskelt läksin Valgamaale, Läti piirile. Seal elas minu JUBE VANAEMA, kes, nagu tavalised vanad naised, ei suutnud oma suud lukus hoida ja aina vatras, kui õudne oli olnud tema kevad vehkivate käeliigutustega. Ja talle meeldis ka minu väiksemaid vigasid kõva häälega ja pikalt-laialt kritiseerida. "Oi küll sa teed seda valesti ja see on sinu süü. Sa hingasid valesti ja astusid valesti!"
Siis ma läksin Sangastesse. Seal on minu pere talu. Me ujusime emajões ja tegime palju asju.
Ma külastasin Sangaste lossi. See oli suur ja põnev, aga igale poole mul minna ei lastud. Käisin seal üksi. Öeldakse, et selles hoones kummitab, aga oli päevane aeg ja üpris eba-kummituslik atmosfäär. Ainsad kohad, kus oli hirmus, olid kelder (oma piinakambrite poolest) ja ülemine torn, kus oli mesilaste pesa. Ma käisin ka seal kirkikus, raamatukogus, postimajas ja Sangaste Rukki majas sõime igapäev lõunast või õhtust.
Kõige viimasena käisin Johanna juures Põlvas. Me ujusime ja käisime linnapeal poodides ja raamatukogus. See oli väga vahva. Igal öösel oli "After party". Me olime umbes kella kaheni öösel üleval ja meie sõber Monsa ööbis "After partyl".
See ongi kõik.
Subscribe to:
Posts (Atom)