Elas kord väike poiss. Tal polnud vanemaid. Selle poisi nimi oli Reeder. Ta käis Karowitchi Keskkoolis ja tahtis saada leiutajaks, aga tema kasvataja oli väga kuri ja ei usaldanud tehnoloogiat. Kohe, kui Preili Harchewirche nägi juppe või juhtemeid, oli karm karistus.
Poiss kasvas, kool lõppes. Harchewirche oli juba vana naine. Kasvataja ütles, et mine nüüd Hare Rachesi ülikooli. Reeder ei tahtnud sinna minna ja nii ta siis ütles naisele ei. Harchewirche sai väga vihaseks ja ütles, et tema poisi eest siis enam ei vastuta. Reeder oli tark ja sai kasvataja nõusse, et ta andis poisile aega mõtlemiseks, kuigi tegelikult kasutas ta seda aega tööd otsides, et kasvataja juurest lahkumisel poleks häda lahti.
Ühel tööinterviuul pidi ta minema ameerika firma Techno ametimajja. Seal oli palju ameeriklasi ja inglasi. Ta istus toolile ja jäi ootama järjekorda infoletti. Ta oskas küll inglise keelt, aga tundis end halvasti, sest kõik teised rääkisid inglise keeles ja eirasid teda kui ta neid teretas. Pots! Hõbedane pastakas kukkus Reederi jalge ette maha. !!!!!!! Oli sealt kuulda saksakeelne sõimusõna. Sakslane? Imestas poiss. Ta tegi kohe inimesega juttu. See kobakäpp oli hõbedajuukseline tüdruk. Tüdruku nimi oli Agatha. Nad seisid juba interviueerija ukse taga ja Agatha pidi enne sisenema. Ta astus sisse.
Viie minuti pärast tuli tüdruk nuttes välja. Aghata ei olnud seda ametit saanud. Reederiga oli hoopis teine lugu. Arvutiparandajana ta küll kohta ei saanud, aga ta sai ajutiselt roboti ehitaja abiks.
Tuesday, September 23, 2008
Sunday, September 21, 2008
Tuesday, September 9, 2008
Ramps ja oranž jalgratas
Rampsile kinkis tänava laps ühe oranži jalgratta ja Ramps läks sellega sõitma. Ramps ajas sellega mehi alla. Ta ajas veel paar gruuslast ja ühe hiinlase alla, aga tema oranž jalgratas läks katki. Ramps viis jalgratta parandusse. Seal öeldi, et Ramps oli varastanud nende jalgratta ja peab nüüd salajase karistuse saama.
Minu jutul ja päris jutul ei langenud midagi kokku.
1. Kes oli peategelane?
2. Kellelt jalgrattas varastati?
3. Mida soovis politseinik?
4. Kes oli see, kes ohvrit esimesena nägi?
5. Kes oli Mati?
6. Mis tänavale oli ohver jooksnud?
7. Mis kell toimus rööv?
8. Kes olid küsitlemisel?
9. Mis poistele Mati juures ei meeldinud?
10. Mis juhtus kõige lõpus?
Minu jutul ja päris jutul ei langenud midagi kokku.
1. Kes oli peategelane?
2. Kellelt jalgrattas varastati?
3. Mida soovis politseinik?
4. Kes oli see, kes ohvrit esimesena nägi?
5. Kes oli Mati?
6. Mis tänavale oli ohver jooksnud?
7. Mis kell toimus rööv?
8. Kes olid küsitlemisel?
9. Mis poistele Mati juures ei meeldinud?
10. Mis juhtus kõige lõpus?
Tuesday, September 2, 2008
Suve-lahe-aeg
2008
Suvi
Suve alguses olin Tallinnas. Juuni keskelt läksin Valgamaale, Läti piirile. Seal elas minu JUBE VANAEMA, kes, nagu tavalised vanad naised, ei suutnud oma suud lukus hoida ja aina vatras, kui õudne oli olnud tema kevad vehkivate käeliigutustega. Ja talle meeldis ka minu väiksemaid vigasid kõva häälega ja pikalt-laialt kritiseerida. "Oi küll sa teed seda valesti ja see on sinu süü. Sa hingasid valesti ja astusid valesti!"
Siis ma läksin Sangastesse. Seal on minu pere talu. Me ujusime emajões ja tegime palju asju.
Ma külastasin Sangaste lossi. See oli suur ja põnev, aga igale poole mul minna ei lastud. Käisin seal üksi. Öeldakse, et selles hoones kummitab, aga oli päevane aeg ja üpris eba-kummituslik atmosfäär. Ainsad kohad, kus oli hirmus, olid kelder (oma piinakambrite poolest) ja ülemine torn, kus oli mesilaste pesa. Ma käisin ka seal kirkikus, raamatukogus, postimajas ja Sangaste Rukki majas sõime igapäev lõunast või õhtust.
Kõige viimasena käisin Johanna juures Põlvas. Me ujusime ja käisime linnapeal poodides ja raamatukogus. See oli väga vahva. Igal öösel oli "After party". Me olime umbes kella kaheni öösel üleval ja meie sõber Monsa ööbis "After partyl".
See ongi kõik.
Suvi
Suve alguses olin Tallinnas. Juuni keskelt läksin Valgamaale, Läti piirile. Seal elas minu JUBE VANAEMA, kes, nagu tavalised vanad naised, ei suutnud oma suud lukus hoida ja aina vatras, kui õudne oli olnud tema kevad vehkivate käeliigutustega. Ja talle meeldis ka minu väiksemaid vigasid kõva häälega ja pikalt-laialt kritiseerida. "Oi küll sa teed seda valesti ja see on sinu süü. Sa hingasid valesti ja astusid valesti!"
Siis ma läksin Sangastesse. Seal on minu pere talu. Me ujusime emajões ja tegime palju asju.
Ma külastasin Sangaste lossi. See oli suur ja põnev, aga igale poole mul minna ei lastud. Käisin seal üksi. Öeldakse, et selles hoones kummitab, aga oli päevane aeg ja üpris eba-kummituslik atmosfäär. Ainsad kohad, kus oli hirmus, olid kelder (oma piinakambrite poolest) ja ülemine torn, kus oli mesilaste pesa. Ma käisin ka seal kirkikus, raamatukogus, postimajas ja Sangaste Rukki majas sõime igapäev lõunast või õhtust.
Kõige viimasena käisin Johanna juures Põlvas. Me ujusime ja käisime linnapeal poodides ja raamatukogus. See oli väga vahva. Igal öösel oli "After party". Me olime umbes kella kaheni öösel üleval ja meie sõber Monsa ööbis "After partyl".
See ongi kõik.
Subscribe to:
Posts (Atom)